Notari kinnitusega tõlge

Seetõttu ei ole notari kinnitus kvaliteedipitser, vaid isikupitser. Tõlke õigsuse eest vastutab tõlkija; notar üksnes dokumenteerib, kellele vastutus kuulub. Just sellepärast nõuavad asutused notari kinnitust: vaidluse korral ei tohi jääda ebaselgeks, kes on vastaspool.

Milliste dokumentide puhul nõutakse notari kinnitust?

Üldreegel on järgmine: kui dokument loob õiguse, tõendab seisundit või paneb kohustuse, kalduvad asutused nõudma notari kinnitust. Teavitavate tekstide, tutvustusmaterjalide ja asutusesisese kirjavahetuse puhul kinnitust enamasti ei nõuta.

Dokumendirühm	Näited	Kinnitusvajadus
Perekonnaseisudokumendid	Rahvastikuregistri väljavõte, sünni- ja abielutõend Türkiyest, sündmustega väljavõte	Peaaegu alati
Haridusdokumendid	Diplom, hinneteleht, õpilastõend	Oleneb asutusest; samaväärsuse tunnustamise taotlustes sageli
Äridokumendid	Allkirjanäidiste tõend, tegevustõend, põhikiri, volikiri	Peaaegu alati
Kohtulikud dokumendid	Kohtuotsus, karistusregistri väljavõte, hagiavaldus	Peaaegu alati
Tehnilised ja tutvustustekstid	Kasutusjuhend, kataloog, veebilehe tekst	Enamasti ei ole vaja

Tabeli rida „oleneb asutusest“ on koht, kus kaotatakse kõige rohkem aega. Sama diplom võetakse ühes ülikoolis vastu ainult türgi vandetõlkega, teises asutuses aga ei võeta seda ilma notari kinnituseta üldse menetlusse. Dokumendipõhiseid üksikasju koondame meie dokumentide teejuhti.

Kuidas ahel üles ehitatakse?

Notari kinnitusega tõlge on omakäelisel allkirjal põhinev füüsiline ahel ja kui üks lüli puudub, ahel katkeb. Järjekord on selline: kehtiv originaaldokument, selle truu tõlge, tõlkija allkiri ja pitser ning seejärel notari kinnitus. Iga lüli eeldab eelmist; hiljem tagasi minna ja parandada enamasti ei saa.

Praktikas oodatakse, et notaribüroole esitatakse dokumendi originaal või selle kinnitatud ärakiri. Tõlkija koostab tõlke originaaldokumendile viidates; notaribüroo aga võtab tõlke ja selle aluse koos arvele. Seetõttu peab töödes, mis kulgevad digitaalselt saadetud skanni põhjal, olema üleandmise etapiks valmis ka originaal.

Menetluse sammud

1. Hangitakse dokumendi originaal või kinnitatud ärakiri; kontrollitakse puuduvaid lehti, loetamatuid pitsereid ja kustutusi.
2. Täpsustatakse sihtasutuse nõue: kas on vaja ainult tõlget, notari kinnitust või lisaks veel apostilli.
3. Tõlke teeb dokumendiliigile sobiv tõlkija ja see läbib teise lugemise.
4. Tõlkija allkirjastab ja pitserdab tõlke; tõlkele lisatakse kinnitustekst.
5. Toimik esitatakse notaribüroole; notar kinnitab selle, võrreldes tõlkija allkirja oma registris oleva kandega.
6. Kinnitatud eksemplar antakse üle. Kui dokumenti kasutatakse välismaal, minnakse edasi apostilli etappi.

Millele kvaliteedi tagamine keskendub?

Notari kinnitusele minevas tõlkes on kontrollnimekiri hoopis teistsugune kui kirjandustekstis. Prioriteetide järjekord on selline: arvud, kuupäevad, pärisnimed, dokumendinumbrid, pitseri- ja allkirjaväljade täielik kirjeldamine ning lehekülje ülesehituse säilitamine. Kui kuupäeva päeva ja kuu järjekord segi läheb, on tagajärg palju raskem kui stiiliviga.

Teine keskendumiskoht on dokumendil olevad elemendid, mis ei ole tekst. Templid, hologrammid, vöötkoodid ja käsikirjalised märkused näidatakse tõlkes nurksulgudes selgitatuna. Nende elementide vahelejätmine jätab mulje, et tõlge ei kattu originaaldokumendiga üks ühele.

Miks on originaali nägemine nii tähtis?

Notari kinnitusega tõlke juures tekitab kõige rohkem vaidlusi see, millisele dokumendile tõlge tugineb. Asutused eristavad kolme olukorda: dokument, mille originaali on nähtud, originaalile vastavaks kinnitatud ärakiri ja tavaline koopia. Nende kolme kaal ametlikus menetluses ei ole ühesugune ja selle, milline neist on piisav, määrab asutus, kes dokumendi vastu võtab.

Praktikas on kõige sagedasem probleem järgmine: taotleja saadab oma dokumendi skanni, tõlge saab valmis ja kinnitamise etapis selgub, et esitada tuleb ka originaal. Kui dokument on teises linnas või välismaal, seisab menetlus päevi. Seetõttu tuleb ka skannist alanud töödes juba alguses küsida, kus originaal asub ja millal see valmis on.

Mõni dokument luuakse aga elektrooniliselt ja seda kontrollitakse ruutkoodiga. Nendes dokumentides toimib mõiste „originaal“ teisiti; dokumendi väljatrükk kannab tähendust koos veebipõhise kontrolliaadressiga. Selliste dokumentide puhul on kontrolliteabe ülekandmine ka tõlkesse tähtis selleks, et sihtasutus saaks dokumenti kinnitada.

Kuidas hoitakse tõlget tervikuna mitmeleheküljelistes dokumentides?

Üheleheküljelise rahvastikuregistri väljavõtte puhul probleemi ei teki; kahekümneleheküljelises põhikirjas või mitut perioodi hõlmavas hinnetelehes on lehtede terviklikkus aga omaette teema. Kui tõlke lehed antakse üle üksteise külge kinnitamata, võib see olla tagasilükkamise põhjus asutustes, kes nõuavad terviklikkust. Sama määral oodatakse, et lehekülgede nummerdus kattuks lähtedokumendi omaga.

Teine teema on originaaldokumendi ja tõlke kokkuviimine. Asutus peab saama kahtluseta näha, milline tõlge millise dokumendi juurde kuulub. Seetõttu vormistatakse tõlge koos dokumendiga, millele see tugineb, ühe toimikuna. Lehtede hilisem lisamine või eemaldamine muudab kinnituse kehtivuse vaieldavaks.

Pikkade dokumentide kolmas teema on tabelite ja skeemide alad. Hinnetelehtedes ja finantsaruannetes on veergude ülesehituse säilitamine tähtsam kui tõlke loetavus; ametnik võrdleb rida-realt. Tõlge, kus veerud on kohta vahetanud või read kokku liidetud, raskendab kontrolli isegi siis, kui see kannab õiget teavet, ja pikendab toimiku menetlusaega.

Kuidas tasu kujuneb?

Notari kinnitusega tõlkes on kaks eraldi rida ja neid ei tohi segamini ajada. Esimene on tõlketeenuse tasu; see oleneb mahust, keelepaarist ja dokumendiliigist. Teine on notaritasu ja see rida ei ole büroo määratud hind. Notaritasud alluvad ametlikule tariifile ja on kogu Türkiyes ühesugused.

Seega on otsing „kõige odavam notar“ mõttetu; notaribüroode vahel tariifivahet ei ole. Ainus, mis vahet teeb, on tõlkepoole ulatus. Kuidas tõlkerida arvutatakse, leiate hindade lehelt, ja linnad, kus saate toiminguid teha, provintside lehelt.

Sagedased olukorrad

• Apostilli võtmine vales järjekorras. Mõnel juhul tuleb apostill lüüa originaaldokumendile, mõnel juhul aga notari kinnitusega tõlkele. Kui järjekord on vale, korratakse toimingut algusest.
• Välismaal välja antud dokument. Selleks et välisriigi asutuse välja antud dokumenti saaks Türkiyes kasutada, oodatakse, et see oleks oma riigis kinnitatud. Türkiyes tegutsev notar välisriigi asutuse pädevust ei kinnita.
• Sama dokumendi andmine mitmele asutusele. Kinnitatud eksemplar jääb asutusse. Kui pöördute kolme asutusse, on kohe kolme eksemplari tellimine kiirem kui hiljem toimingu kordamine.
• Tõlkija vahetumine. Kinnitus on seotud allkirja andnud tõlkijaga. Vähimgi hilisem parandus tekstis muudab kinnituse kehtetuks ja menetlus käivitatakse uuesti.

Kui soovite ette näha, millistest sammudest teie toimik läbi käib, saatke dokumendid pakkumisvormi kaudu; jagame sammude loendi ja vajaliku eksemplaride arvu kirjalikult.

See sisu annab üldise raamistiku; toimingupõhised üksikasjad võivad erineda. Ajakohaseid tingimusi oleks õige kontrollida ametlikust allikast.