Akadeemiline tõlge

Seetõttu on lõks, millesse tõlkija akadeemilistes tekstides kõige sagedamini langeb, ettevaatliku sõnastuse muutmine kindlaks väiteks. Lause „tulemused osutavad võimalikule seosele“ tõlkimine kujul „tulemused näitavad seost“ ei ole keeleviga, vaid teaduslik moonutus.

Millised tekstid, milline teenusetase?

Akadeemilisest maailmast tulevad päringud ei ole ühesugused. Ühel pool on ajakirjale saadetavad artiklid, teisel pool diplomid ja hinnetelehed, mis tuleb tõlkida ametliku toimingu tarbeks. Need on täiesti eri menetlused: esimese puhul on määrav keele kvaliteet, teise puhul vormitruudus ja kinnituskiht.

Tekst	Eesmärk	Prioriteet	Kinnitusvajadus
Ajakirjaartikkel	Avaldamine	Ladusus, valdkonnakeelele vastavus	Ei ole
Väitekiri ja selle resümee	Hindamine	Terminite ühtsus, vorminõuded	Enamasti ei ole
Ettekanne ja poster	Esitlus	Lühidus, visuaalne kooskõla	Ei ole
Diplom ja hinneteleht	Samaväärsuse tunnustamine, taotlus	Täielik truudus, tabeli ülesehitus	Vandetõlge Türkiyes, enamasti notari kinnitusega
Ainekavad	Tunnustamine, vabastus	Ainepunktide ja tundide arvu õigsus	Oleneb asutusest
Soovituskiri	Taotlus	Stiili ja rõhuasetuse säilitamine	Enamasti ei ole

Seda, kuidas millist dokumenti samaväärsuse tunnustamise ja taotluse toimikutes töödeldakse, käsitleme meie dokumentide teejuhis, sihtriikide diplomi tunnustamise teid aga riikide teejuhis.

Miks ei ole erialateadmised läbiräägitavad?

Akadeemilistes tekstides olenevad terminite vasted distsipliinist. Sama sõna võib psühholoogias, statistikas ja majandusteaduses osutada kolmele eri mõistele. Valdkonnaväline tõlkija seda vahet ei taju; ta valib sõnastiku esimese vaste ja tekst mõjub valdkonna lugejale võõrana. See on üks sagedasemaid etteheiteid retsensentide aruannetes.

Õige lähenemine on sobitada tõlkija distsipliini järgi ja kasutada võrdlusalusena autori enda varasemaid publikatsioone. Autori terminieelistused tuleb säilitada seni, kuni need ei ole vastuolus valdkonna üldise tavaga.

Sotsiaalteadustes teravneb see probleem veelgi. Enamik mõisteid on seotud kindla teoreetilise traditsiooniga ja selle traditsiooni väljakujunenud vaste türgi keeles ei pruugi lähtekeele mõistega täielikult kattuda. Sellistel juhtudel eelistatakse anda lähtetermin selle esimesel esinemisel sulgudes ja jätkata kogu tekstis ühe ainsa vastega.

Millele pöörata tähelepanu meetodi ja tulemuste osas?

Akadeemilise teksti kõige tehnilisem osa on meetod. Siin ei anta edasi jutustust, vaid korratavat toimingute jada. Valimi suurus, mõõtevahend, läbiviimise kestus ja statistiliste meetodite nimetused antakse edasi üks ühele; ühtegi neist ei laiendata selgitustega ega lühendata.

Tulemuste osas on kõige sagedasem probleem tabeli ja teksti lahknemine. Kui tekstis kirjeldatud väärtus paistab tabelis teistsugusena, on see ebakõla, mille retsensentide aruanded kohe välja toovad. Seetõttu kontrollitakse tõlkejärgses ülevaatuses tabeli väärtusi ja tekstis olevaid väljendeid vastastikku.

Arutelu osas jälgitakse aga väite kindlusastet. Millistel tingimustel tulemused kehtivad, millised piirangud on olemas ja kas üldistada saab või mitte – kõik see tuleb edasi anda lähteteksti ettevaatlikkuse tasemel.

Väitekirja tõlkimise omapärased tingimused

Väitekirjad erinevad artiklitest kolmes punktis. Esimene on maht: väitekiri tähendab mitme artikli jagu teksti ja sellises mahus saab terminite ühtsust hoida ainult terminiloendiga. Teine on vorminõuded; ülikoolide kirjutamisjuhendid seavad ranged reeglid pealkirjatasemete, tabelipealkirjade ja viitamise kohta.

Kolmas on ajakava. Väitekirjade tõlked olenevad enamasti kaitsmise ajakavast ja tekst muutub tõlkimise ajal edasi. Sellisel juhul on turvalisem seada sisse peatükkide kaupa üleandmise voog kui oodata kogu teksti korraga; viimane lugemine peab aga toimuma kogu teksti ulatuses ühe inimese käe all.

Teine väitekirjade puhul sageli ette tulev olukord on see, kui tellitakse ainult resümee tõlge. See lühikesena näiv töö on tegelikult raske: resümee peab kandma kogu väitekirja väidet mõnesajas sõnas ja terminivalikud peavad sobima ülejäänud väitekirjaga. Tõlkija, kes näeb ainult resümeed, ei saa seda kooskõla luua; seepärast oodatakse, et resümee tõlkimisel jagataks võrdlusalusena ka väitekirja asjakohaseid osi.

Sarnase loogika järgi toimivad ka projekti- ja stipendiumitaotlused. Nendes tekstides vaatab hindaja lisaks teaduslikule sisule ka ettepaneku ülesehitust ja kriteeriumidele vastavust. Kui taotlusvooru tekstis esinevaid kriteeriuminimetusi kasutatakse taotluses samade terminitega, saab hindaja neid kiiresti kokku viia. Vaba tõlge raskendab seda kokkuviimist ka siis, kui see on veatu, ja võib hindamisel kaasa tuua ebasoodsa olukorra.

Viited, kirjandusloend ja vorminõuded

Kirjandusloendit ei tõlgita; allikate kirjed jäävad algupärasesse keelde. Teha tuleb see, et vorm seatakse sihtajakirja nõutava viitamissüsteemi järgi ja kontrollitakse, kas tekstisisesed viited kattuvad kirjandusloendiga. Kõige sagedasem probleem türgi keelest tõlgitud artiklites on see, et tekstis esinevat allikat kirjandusloendis ei ole.

Ka tabelite ja jooniste pealkirjad, lühendiloendid ja eetikadeklaratsiooni osad alluvad ajakirja vormijuhendile. Nende nõuete kontrollimine koos tõlkega vähendab tuntavalt vormilise tagasilükkamise riski pärast esitamist.

Menetlus ja eetiline piir

1. Määratakse teksti distsipliin, sihtajakiri või asutus ja tähtaeg.
2. Kogutakse autori varasemad publikatsioonid ja olemasolu korral asutuse terminieelistused.
3. Tehakse tõlge; ebaselgeid väljendeid küsitakse autorilt, mitte ei oletata.
4. Tehakse valdkonnasisene kontrollugemine; kontrollitakse väidete kindlusastmeid ja arvulisi tulemusi.
5. Lugeja, kelle emakeel on sihtkeel, kontrollib ladusust.
6. Pärast vormi ja viidete kontrolli antakse töö üle.

Siin on selge piir: tõlkimine ei ole teksti kirjutamine. Olematu peatüki loomine, tulemuste ümbertõlgendamine või allikate lisamine on akadeemilise aususe rikkumine. Tõlkija panuse võib ära märkida meetodi osas või tänuavalduses; seda läbipaistvust ootavad paljud ajakirjad.

Mis määrab hinna?

Akadeemilises tõlkes on kulu esimene määraja distsipliini erialasügavus. Teine on lähteteksti seisund: hästi kirjutatud türgikeelne tekst liigub kiiresti, korrastamata mustand aga nõuab enne tõlkimist mõtestamistööd. Kolmas on see, kas ladususe kontroll kuulub töö hulka või mitte.

Ametlike dokumentide, näiteks diplomi ja hinnetelehe puhul muutub loogika täielikult; siin on määravad lehekülgede arv ja kinnituskiht. Kahe teenuseliigi hinnastus on eraldi ja seda selgitatakse eraldi hindade lehel. Oma teksti saate saata pakkumisvormi kaudu.

Sagedased olukorrad

• Ajakiri lükkas töö tagasi ja põhjenduseks toodi keel. Sel juhul ei ole vaja uut tõlget, vaid sihipärast parandust retsensentide märkuste järgi.
• Sõnapiirang. Resümeeosades on ranged piirid; kui tekst tõlkimisel pikeneb, tehakse lühendamine koos autoriga.
• Hindesüsteemi erinevus. Hinnetelehe tõlgetes hindeskaalat ümber ei arvutata; edasi antakse lähtedokumendi skaala ja olemasolu korral lisatakse selle selgitus.
• Mitu autorit. Eri autorite kirjutatud osad lahknevad stiililt; ühe inimese tehtud viimane lugemine kõrvaldab selle lahknevuse.

Leht on teavitava eesmärgiga; menetlus ja tingimused võivad aeg-ajalt muutuda. Aluseks tuleb võtta toimingu tegemise ajal kehtiv nõue.