Õigusaktid

Kust tuleb „türgi vandetõlgi“ staatus?

Türkiyes ei ole eraldi kutseseadust, mis reguleeriks üksnes tõlkimist. Türkiyes tuleneb vandetõlgi staatus notariaadiseaduse rakendusmääruse artiklist 96: notar veendub diplomi või muude dokumentide põhjal, et tõlkija tõepoolest oskab asjaomast keelt, võtab seejärel tõlkijalt vande ja koostab vandeprotokolli. Protokollis on tõlkija isikuandmed, aadress, haridustase ja keeled ning seda hoitakse notaribüroos eraldi toimikus. Määrus on selge: notar ei tohi lasta tõlget teha kellelgi, kelle vandeprotokolli tema toimikus ei ole.

Praktiline tagajärg on järgmine: türgi vandetõlgi volitus ei kehti kogu riigis, vaid on seotud selle notaribürooga, kus vanne anti. Teie taotlus türgi vandetõlke saamiseks täidetakse selle notaribüroo kaudu, kus tõlkija on registreeritud.

Mida notari kinnitus tõlkele lisab?

Türkiye notariaadiseaduse artikli 103 kohaselt lisab notar teksti alla märke, kui tekst on tõlgitud ühest keelest teise. Kui notar on kasutanud türgi vandetõlki, peab see märge sisaldama tõlkija isikuandmeid ja aadressi ning notar peab selle dateerima, allkirjastama ja pitseriga kinnitama. Notar ei kinnita seega tõlke keelelist õigsust, vaid seda, kes tõlke tegi ja et see isik on türgi vandetõlk.

Seaduse artikkel 104 sätestab, et kui tõlget ei ole võimalik korraldada asjaomase isiku asukohas, võib toimingu teha selle büroo kaudu mõnes teises kohas asuvas notaribüroos. See on kaugteel toimuvate menetluste õiguslik alus.

Millal tuleb mängu apostill?

Türkiye ühines seadusega nr 3028 5. oktoobri 1961. aasta konventsiooniga „Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise kohta“; konventsiooni tekst avaldati 16.09.1984 Resmî Gazete numbris. Konventsiooniosaliste riikide vahel asendab dokumendile apostilli märke panek konsulaarse legaliseerimise ahelat.

Kui riik, kuhu dokument läheb, ei ole konventsiooniosaline, on apostilli asemel vajalik konsulaarne legaliseerimine. Millist teed minna, määravad dokumendi liik ja asutus, kuhu see esitatakse; enne toimingu alustamist tasub seda asutuselt üle küsida.

Tõlge kohtus ja ametlikes menetlustes

Türkiye kriminaalmenetluse seadustiku artikkel 202 näeb ette, et kui süüdistatav või kannatanu ei oska türgi keelt piisavalt, et end väljendada, määrab kohus tõlgi; sama reegel kehtib kohtueelses menetluses ülekuulatavate kahtlustatavate, kannatanute ja tunnistajate kohta. Need tõlgid valitakse loenditest, mida peavad Türkiye õiguskomisjonid – loendite kord on sätestatud eraldi määrusega. Tsiviilkohtumenetluses sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 263, et tunnistaja, kes türgi keelt ei oska, kuulatakse üle tõlgi vahendusel.

Selleks et välisriigi kohtuotsus Türkiyes kehtiks, loetleb MÖHUK artikkel 53 nõutavad dokumendid: kohtuotsuse nõuetekohaselt kinnitatud originaal või ärakiri, dokument selle jõustumise kohta ja mõlema kinnitatud tõlge.

Lõivud, tarbija õigused ja isikuandmed

Notari- ja konsulaarlõivud põhinevad lõivuseadusel nr 492. Need kirjed makstakse riigile ja arvestatakse tõlketasust eraldi; hinnakirju uuendatakse igal aastal.

Internetis esitatud tellimustele kohaldatakse seaduse nr 6502 artiklit 48 ja kauglepingute määrust. Selle määruse artikkel 5 loetleb teabe, mis tuleb teile enne tellimist anda. Taganemisõiguse erandid on artiklis 15: kuna tõlge on teenus, ei ole siin mõõdupuuks „tarbija tellimuse järgi valmistatud“, vaid art 15 lg 1 punkt h – teenused, mille osutamist on tarbija nõusolekul alustatud enne taganemistähtaja lõppu. Just seetõttu muutuvad tühistamise tingimused, kui töö on teie nõusolekul juba alanud. Üksikasju vaadake meie lehelt Tagasimakse- ja tühistamispoliitika.

Tõlkimiseks saadetud dokumendid sisaldavad sageli isiku-, haridus-, tervise- või karistusregistri andmeid; osa neist on seaduse nr 6698 tähenduses eriliigilised isikuandmed. Kuidas me teie dokumente töötleme, oleme selgitanud lehel Privaatsuspoliitika (KVKK).